Minu Kambodza. Seljakotireis iseendasse

Mida aeg edasi, seda enam sain aru, et tuleb minna. M~oistsin, et stabiilsus on mu elus muutunud asjaks iseeneses – nii leidsin endas julguse "uksluisest mugavustsoonist pea ees vette h"upata. Tegime elu- ja teekaaslasega k"ummekond ebaratsionaalset otsust, loobusime headest t"o"okohtadest ja osalusest kasumlikus "aris, mahutasime vara seljakottidesse ning s~oitsime Kambodzasse. N"agime agressiivseid suurlinnu, valge liiva ja sinirohelise veega "umbritsetud palmisaari, j"arvedel-j~ogedel ujuvaid k"ulasid ning m"agidzunglites metsavaime kummardavaid v"ahemush~oime. K"aisime kohtades, mida ei ole isegi kaardil, ja tunnistasime vaatepilte, mida esiti uskuda ei tahtnud. Muutusime hullumeelses liikluses rolleriga teed otsides v~oi "u"urikodu olmega maadeldes pooleldi kohalikuks. ~Opetasime kloostrikoolis inglise keelt ning otsisime khmeeride j"algi praegusest Vietnamist. N"agime uskumatut vaesust, aga ka uskumatut elujaatust, edasip"u"udlikkust ja leplikkust. Nii muutiski see maa p"o"ordumatult meie vaatenurka elule.

Книга — это средство перешагнуть любые границы. Ни у кого не хватит личного опыта, чтобы по—настоящему понять других людей, да и себя самого... Книги — это двери, распахнутые в чужие души, ворота, ведущие к другим народам; благодаря книгам мы вырываемся из замкнутого мира нашей собственной личности и ускользаем из—под гнета бесплодных раздумий о самих себе.

Как удобно, что у нас есть 4 времени года. Ими можно аргументировать практически все. Диалог на работе: — Что—то я в последнее время жрать много стал. — Это весна.