Minu Iisrael. Kuidas t~olkida sabatit

Kolme Iisraeli-aasta jooksul j~oudsin elada religioosses juudi peres, ~oppida heebrea keelt ja muusikat ning kohtuda t~oesti omap"araste inimestega, kelle hulka sattusid poliitajaloolane, sabatihommikused „joodikud“, ministrid, araablastest aednikud, professorid, ps"uhholoogid… Katsusin m~oista iidsete kommete tausta ja "uritasin t~olkida sabatit eesti keelde. Avastasin ka neid vaatamisv"a"arsusi, millest turist aimu ei saa. Iisraellaste seas v~oib n~outult k~orvaltvaatajaks j"a"ada v~oi saada hingelt aina rikkamaks. V~oi j~ouda seisukohale, et selle maa inimesed on p~oikp"aised, kuid targad ja s"udamlikud. Kolme aabrahamliku usundi – judaismi, kristluse ja islami – ristumispunkt Jeruusalemm, mida v~oib ~oigusega pidada maailma nabaks, sai mulle koduseks ja armsaks. T~oin Iisraeli ka Eestisse kaasa: heebrea keelt kuulen ja ~opin edasi, juudi kultuurist r"a"agib meiegi raadio ning mul on alles head l~ounamaa s~obrad.

Книга для детей, которая нравится только детям, — плохая книга.

В поварской школе преподаватель спрашивает ученика: – Кто такой шеф-повар? – Это человек, который может придумать несколько названий для одного блюда.