13 talvist hetke

Mitte keegi ei tea, mis nad on v~oi kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele j"ai, on muutumas j"a"akamakaks. Lumme mattunud varemete vahel p"u"uavad vabatahtlike salgad m~oista, kes v~oi mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt "uheksak"umnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid "uletavasse m"angu. On raske "oelda, mis on selles trumpideks – kuid nad v"ahemalt loodavad, et s~oprus ja kohusetunne… Tegu on 2006. aasta romaaniv~oistlusel "aram"argitud teosega.

Книги — это зеркало; и если в него смотрится обезьяна, то из него не может выглянуть лик апостола.

Супруги за обедом. Муж пытается свою тарелку незаметно собаке спихнуть. Жена это заметив: — Любимый, ты же не хочешь свою еду собаке отдать, правда? — Ласточка моя, ну конечно же нет, только поменяться.