Daam kullas

Gustav Klimti maal „Daam kullas“, mida peetakse "uheks 20. sajandi tuntumaks maaliks, j~oudis kogu maailma uudispealkirjadesse sada aastat p"arast valmimist, kui selle m"u"ugihind kerkis oksjonil 135 miljoni dollarini. Washington Posti ja varem Los Angeles Timesi ajakirjanik Anne-Marie O’Connor r"a"agib meile haarava loo, kes oli too maalil kujutatud daam kullas tegelikult. Adele Bloch-Bauer oli silmapaistev Viini juudi seltskonnategelane, kelle isa oli Habsburgide impeeriumi "uhe suurpanga omanik ja Berliini ja Konstantinoopoli vahel kurseeriva Idamaade Ekspressi juht ja kelle abikaasa Ferdinand Bauer oli suhkrut"o"ostur. Bloch-Bauerid olid kunstimetseenid. 19. sajandi l~opu Viinis oli Adelel m"assaja kuulsus. Ajal, mil naiste osalemist "uhiskondlikus elus peeti mandumise ilminguks ja leiti, et see on vastuolus nende loomusega, v"a"artustas Adele avalikult naiste haridust. Oma s"arava olekuga inspireeris Adele ka Gustav Klimti, kes tegi temast rohkem kui sada joonistust. Raamatus tutvustatakse ka Klimti, vaese graveerija poega, keda kunstib"urokraadid ei tahtnud tunda, geeniust, oma aja kunstiketserit. Kui natsid v~oimule tulid, konfiskeerisid nad portree Bloch-Bauerite paleest ja k~orvaldasid sellelt Adele nime, et keegi ei aimaks tema juudi p"aritolu. Natsiametnikud andsid portreele pealkirjaks „Daam kullas“ ning seda eksponeeriti kui Saksa kunsti taiest. Kuusk"ummend aastat p"arast natside kunstir"o"ove p~ohjustas Adele Bloch-Baueri portree k"umneaastase kohtuvaidluse Austria valitsuse ja Bloch-Bauerite p"arijate vahel. Anne-Marie O’Connor t"o"otas aastaid Reutersi v"aliskorrespondendina ja Los Angeles Timesi koosseisulise ajakirjanikuna. Tema artiklid on ilmunud sellistes v"aljaannetes nagu Esquire, The Nation ja The Christian Science Monitor. Praegusel ajal teeb ta kaast"o"od The Washington Postile Jeruusalemmast, kus tema abikaasa William Booth on sama v"aljaande b"uroo"ulem.

Для применения на практике мысли, вычитанной из книги, иногда надо обладать не меньшей изобретательностью, чем автор этой мысли.

Однажды великий английский драматург Бернард Шоу обедал в ресторане под бравурные звуки оркестра, исполнявшего одну мелодию за другой. Шоу подозвал метрдотеля и спросил: – Скажите, оркестр может сыграть что-нибудь по заказу посетителей? – Конечно, сэр, – ответил метрдотель. – Что вам хотелось бы? – Передайте им, пусть сыграют в покер, пока я окончу обедать, – ответил Шоу.