Painajalik leping

P"arast esikromaani „H"upnotis"o"or“ tohutut edu nii Rootsis kui ka kogu maailmas toob Lars Kepler meieni j"argmise loo kriminaalkomissar Joona Linna juhtumite sarjast – „Painajalik leping“, mida on eri keeltes m"u"udud juba enam kui pool miljonit eksemplari. Ilusal suve"o"ol leitaks Stockholmi saarestikus triivivalt mahaj"aetud l~obus~oidulaevalt noore naise surnukeha. Tema kopsud on t"ais soolast vett, kuid selle vee j"algi pole ei tema riietel ega teistel kehaosadel. „Ta uppus, Joona,“ lausub kohtumeditsiini professor. „Uppus?“ Professor noogutab ja naeratab. „Ta uppus laeva pardal.“ „"Akki keegi leidis ta merest ja t~ombas laeva pardale?“ „Kui ma nii arvaksin, siis ma ei raiskaks su aega,“ s~onab professor. J"argmisel p"aeval leitakse "uks mees surnuna Stockholmist, riigile kuuluvast korterist. Mees ripub laes oleva lambikonksu k"ulge kinnitatud silmuses. Kuidas see v~oimalik on? Toas on k~orge lagi ja seal pole "uhtki m"o"oblit"ukki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga. Muidugi on Linnal ~oigus, kuid see ei t"ahenda veel, et juhtum saaks lahendatud – tegelikkuses on hoopis tegu peadp"o"oritavalt pingeliste ja ohtlike s"undmuste ahela eelm"anguga. On asju, mida ei l~opeta isegi surm…

Читатель никогда не извлекает из книги тот смысл, какой вложил в нее автор.

Если ночью есть нельзя, зачем тогда в холодильнике лампочка?