Harbini "o"oliblikad

„Harbini "o"oliblikad” kirjeldab 20 aastat kunstnik Boriss Rebrovi elust. Rebrov lahkub seitsmeteistaastase noorukina koos Judenitsi armeega Venemaalt, kaotab teel Revelisse perekonna, otsib v~o~oras riigis omale kohta, t"o"otab fotoateljees, peab p"aevikut, maalib ja laseb m"arkamatult end kaasa kiskuda Vene fasistliku partei tegevusse. „1920.–1940. aastate Eesti meenutab uppunud laevas tekkivat ~ohupatja – see on nagu ime, kuid l"uhiajaline, ebakindel: pruugib laeval vaid natuke k~oikuda ning mull kaob. Niiv~ord habrast iseseisvust nautis minu arvates tolleaene Eesti. Mingisuguseid paralleele meie ajaga ma ei t~ommanud. Kuigi mulle s"umpatiseerib ajaloo ts"uklilise arengu teooria, kirjutasin ma seda romaani nii, nagu ei teaks ma tulevikku – seda, et puhkeb Teine maailmas~oda, et sellele j"argneb 50 aastat NSV Liidu koosseisus.” (A. Ivanovi usutlusest ajalehele Severnoje Poberezje.)

Как станет меньше книг, дубов побольше будет!

В Сибири говорят пельмени надо есть до тех пор, пока первый пельмень не упрётся в стул...