Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I

Alexander von Humboldt (1769–1859) s"undis ajal, kui inimeste p"u"udlused olid suunatud looduse allutamisele – maad v~oideti metsiku looduse k"aest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti senin"agematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. V"asimatu r"anduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma t"ahelepanekuid looduse seadusp"arasuste ja inimtegevuse tagaj"argede kohta arvukate teadust"o"odeja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedav~ord suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa "uheks k~oige kuulsamaks inimeseks "uldse. L"uhivisiidiga Tartu "ulikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada. Andrea Wulfi rohkelt auhindu v~oitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku "Uhingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks t~ousnud teose esimene osa annab s"arava "ulevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist L~ouna-Ameerikasse.

Каждый по—своему воображает рай, мне он с детских лет представлялся библиотекой.

— Мам, я есть хочу. — Ну разбей себе два яйца. — Может мне еще и руку сломать, чтобы ты мне покушать дала?