Viimased tuhat aastat

See juhtub mitme sajandi p"arast. Siis, kui viimase inimese viimase hinget~ombeni on j"a"anud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja m~oned s~obrad. Ta veedab oma p"aevi m"angides, s"u"ues ja magades. Ta on t"aiesti normaalne inimene. Samasugune kui k~oik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi v"aljakannatamatut. Paljud l"o"ovad k"aega, ent Niko ootab, teadmata t"apselt mida. K~oik muutub, kui ta n"aeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik n"agemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu m"o"odunud lugude kangelased. Ent uued l"abielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise "a"arele. Kui Niko kohtab Verat, n"aib talle, et on viimaks leidnud t"ahenduse ja ~onne. Aga see on k~oigest l~opu algus. Meie k~oigi jaoks. „Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise deb"u"utromaan.

Я абсолютно уверен в том, что любая прочитанная книга заставляет тебя прочитать следующую.

В каждом человеке обязательно есть что—то хорошее. Одних только почек на 100 тысяч долларов.